Toorrasv hobusesööda etiketil: mida see tegelikult tähendab?

Etiketil jääb valgu ja energia kõrval silma üks huvitav rida: toorrasv.

Seda sõna vaadates ei tasu kohe ära ehmatada ja mõelda, et sööt on halvas mõttes liiga „rasvane“. Hobuse organismis toimivad rasvad ja õlid hoopis teisiti kui meil – need on hobuse jaoks puhtad, ohutud ja ülimalt tõhusad energiaallikad.

Kui etiketil on kirjas näiteks:

Toorrasv: 10%

See tähendab hästi lihtsalt öeldes, et ühes kilos söödas on umbes 100 grammi rasva või õli.

Miks see number üldse oluline on?

Sest energial ja energial on suur vahe. Hobune saab kütust erinevatest allikatest: kiust, suhkrust, tärklisest ning rasvadest ja õlidest. Need kõik mõjutavad hobuse organismi erinevalt.

Suhkur ja tärklis on omamoodi kiired kütused. Need imenduvad peensooles kiiresti ja tõstavad veresuhkru taset. Mõne hobuse puhul võib suur suhkrust ja tärklisest pärinev energiakogus muuta ta treeningul erksamaks või temperamentsemaks.

Rasvad, õlid ja kiudained on seevastu aeglased ja stabiilsed kütused. Rasva omastamine ja energiaks muundamine on pikaajalisem protsess, mis tähendab, et energia vabaneb ühtlaselt ja rahulikult.

Kui osa sööda energiast tuleb just rasvadest ja õlidest, mitte ainult suhkrust ja tärklisest, on energia vabanemine stabiilsem. Söötmises nimetatakse seda sageli rahuliku energia ehk cool energy põhimõtteks – hobusel on olemas vajalik jõud ja vastupidavus, kuid ta püsib käitumiselt rahulikum ja keskendunum.

Kas kõrgem toorrasvasisaldus on alati parem?

Lühike vastus on: ei ole. Kõik sõltub hobuse koormusest ja ainevahetusest.

Kõrgem rasvasisaldus on suurepärane, kui:

• hobune teeb regulaarselt tugevat tööd;
• võistleb kestvusaladel;
• vajab lisavõhma;
• taastub suurest koormusest;
• või tal on lihtsalt kalduvus kõhnaks jääda.

Kuna rasv on väga energiatihe, aitab see hobusel püsida heas kehakonditsioonis ja lihasmassis ilma, et peaks sööda kogust väga suureks suurendama.

Kõrge rasvasisaldus pole vajalik, kui:

• hobune läheb juba ainuüksi heina vaatamisest paksuks;
• teeb väga kerget tööd;
• või naudib parasjagu lihtsalt puhkust.

Sellisel juhul võib liigne rasv ratsioonis põhjustada soovimatut kaalutõusu.

Ehk teisisõnu – küsimus ei ole ainult selles, kui palju söödas on energiat, vaid eelkõige selles, kust see energia tuleb.

Mida etiketilt järgmine kord vaadata?

Söötasid valides tasub kokku panna need kolm näitajat:

• MJ/kg (megadžaulid) – näitab, kui palju energiat sööt kokku annab.
• Toorrasv – näitab, kui suur osa sellest energiast pärineb rasvadest ja õlidest ehk stabiilsemast energiaallikast.
• Suhkur ja tärklis – näitavad, kui palju on söödas kiiresti omastatavaid süsivesikuid.

Kui vaatad neid numbreid koos, saad söödakotis toimuvast palju parema ja terviklikuma pildi.

Sõbralik märkus: See postitus on mõeldud lihtsaks spikriks etiketi lugemisel, mitte valmis söötmisplaaniks. Toorrasv on ainult üks osa suurest pildist. Täpne söödavalik sõltub alati hobuse koormusest, vanusest, tervisest ja eelkõige põhisööda ehk heina kvaliteedist. Kui hobune vajab rohkem võhma või reageerib söödale liiga erksalt, tasub alati üle vaadata kogu ratsiooni tasakaal.