Posted on

NISU ALEUROON. Toote eelised.

MIlline on toote Grainwise Tarwe Aleurone mõju?


TOOTE EELISED. Grainwise Tarwe Aleurone (Nisu aleuroon)  tervislik mõju tuleneb järgmistest omadustest:

100% looduslik. Grainwise Tarwe Aleurone on üks nisutera seitsmest kihist (aleuroonkiht), mis on teraviljast eraldatud arvukate valgukehade poolt. Kasutatud eraldamise tehnika on ainulaadne ja selle patent kuulub Bühler Grain-Wise’ile. Aleuroonkiht sisaldab juba looduslikult vitamiine, mineraale ja teatud happeid. Loomulik koostis tagab organismis väga hea imendumise.

Põletikuvastane. Uuringud näitavad, et Grainwise Tarwe Aleurone mõjutab positiivselt kogu verepilti. Valgete vereliblede hulga kasv tõstab immuunsust (valge verelible=immuunrakk).

Antibakteriaalne. Fütiinhappe (mis hävitab baktereid) sisalduse tõttu mõjub Grainwise Tarwe Aleurone antioksüdandina (neutraliseerib kahjulikke mõjusid ja toetab ensüümide tootmist ning hormoon- ja immuunsüsteemi) ja põletikuvastasena (omadus, mis mõjub positiivselt põletiku poolt soodustatud nahahaiguste korral).

Tõstab taastumisvõimet. Grainwise Tarwe Aleurone aeglustab südame tööd ja kiirendab organismi taastumist pärast stressirikast perioodi ja/või pingutust. Kreatiini-kinaasi näitaja vähenemine veres on märk sellest, et rakkude hävimine toimub aeglasemalt, mis tähendab, et looma füüsiline vorm on parem.

Toetab immuunsüsteemi. Uuringud näitavad, et Grainwise Tarwe Aleurone mõjutab positiivselt verepilti. Grainwise Tarwe Aleurone tõstab gammaglobuliinide, eosinofiilide ja leukotsüütide tootmist, mis mängivad olulist rolli parasiitide, viiruste ja bakterite hävitamises ning omavad positiivset mõju tõuaretuses.

Taastab soolestiku bakterite tasakaalu. Tänu nisu aleuroonkihis sisalduvatele kiudainetele paraneb toitumise kvaliteet ja soolestiku mikrofloora ning alaneb mao pH-tase.

Suurendab vitaalsust. Grainwise Tarwe Aleurone suurendab punaste vereliblede tootmist, mis omakorda hoolitsevad kopsude ja teiste kudede hapnikuga varustamise eest, ja see tõstab energiataset. Energiataset tõstab ka tootes sisalduv B-vitamiin.

Antud väärtuslikku komponenti on kasutatud tootes Horsefoodthebest Sport Recovery+, HorSeMolen Joint Gold toodetes, mis on ka meie e-poe tootevalikus.

Allikas: VanCorp Agenda/Editie 2018

Posted on

ENERGIA SÖÖTADES! Energia tihedus=toiteväärtus=kvaliteet.

Ilma korraliku kütuseta auto ei sõida…!

Hobusesöötade energiasisaldus on sööda KVALITEEDINÄITAJA, ja see number peegeldab meile sööda tegelikku TOITEVÄÄRTUST!


 

  • Keha toiduvajadus. Kui toidus puudub hobusele vajalik energia, siis hakkab ta oma keha tagavarasid kasutama!

On 3 loomasööda põhiklassi, milledest hobused saavad energiat genereerida:

  • süsivesikud, 
  • rasvad ja
  • valgud. 

Need on orgaaniliste ühendite liigid, kuna nende struktuurides on kolm peamist elementi: süsinik, hapnik ja vesinik.

Süsivesikud(sv) on hobuse söötades peamiseks energiaallikaks! Jagunevad struktuursed sv (kiudaine) ja mitte-struktuursed sv (tärklis ja suhkur). Tea, et kaks sarnase süsivesikute sisalduse ning brutoenergiaga sööta avaldavad mõju loomaorganismis erinevalt, sest suhkur ja tärklis seeduvad suhteliselt kiiresti/kergesti, aga kiudaine hobuseorganismis täielikult ei seedu.  

Kõrgekvaliteedilised rasvad sisaldavad 2,5korda rohkem energiat, kui sama suur ühik süsivesikuid ja valkusid. Rasva tuleb pidada nn “aeglaseks energiaallikaks” kuna organismil kulub liiga palju aega, et rasvast ATP kätte saada. Võrdluseks, et glükoosist saab hobune energia kaks korda kiiremini kätte. 

Valkusid kasutab loomaorganism samuti energia tootmiseks, kuigi need ei ole väga tõhusad energiaallikad!

  • Rakkude energiavajadus. Oma olemuselt on süsivesikud, rasvad ja valgud väga erinevad, kuid seedimise ja ainevahetuse energeetiline lõppsaadus on ühesugune – adenosiintrifosfaat e ATP – mille erinevus nende energiliste ühendite vahel on nende ATP-de arv, mida igaüks neist genereerib.

ATP on ühend, mis on vajalik lihaste funktsioneerimiseks, kuid tegelikkuses lõdvestab see pärast kokkutõmbumist lihaseid. Pidev töö (nt kõndimine, traavimine või isegi südame tuksumine) nõuab mitut kokkutõmbumis- ja lõdvestamistsüklit ning märkimisväärseid koguseid ATP-sid. Seega, ilma ATP-ta tõmbuvad lihased ainult kokku, kuid ei lõõgastu! Näitena võib tuua surmajärgse koolnukangestuse, mis on tingitud keha võimetusest lihaste lõdvestamiseks ATP-sid toota. Lõpuks hakkavad lihasvalgud lagunema ja katkema, nagu ka koolnukangestuse puhul kestab see ju vaid paar tundi.

ATP on kõikide rakkude energiavarustus, mis sarnaneb auto kütusega. Ilma kütuseta auto ei sõida! Organism vajab pidevalt ATP täiendamist, mida saab tekitada ainult sööda metabolismi kaudu. Seetõttu on minu arust mõttetu sööta intensiivses treeningus hobusele madala energiatihedusega, puhkeperioodi sööta!

Toidus sisalduva energia mõõtmine. Toidu energiat mõõdetakse laboris kalorimeetria abil, kus söödaproovid pannakse põlema ja mõõdetakse veetemperatuuri tõusu. See annab hinnangu toidus sisalduva energia kogusele! Kumb põleb intensiivsemalt? Murututt või väärispuu? Loomulikult tihedam, väärispuu! 

Energia ühikuteks on kalorid ja megakalorid. Rahvusvaheline ühik on megadzaul, kus  1Mcal (megakalor) = 4,185 MJ(megadzaul).

  • Energiatihedus(sisaldus) määrab selle, kui palju sööta tuleb looma energiavajaduse rahuldamiseks talle anda! Mõningad söödakomponendid (aga mõjutab ka sööda ebapiisav töötlemine) seeduvad hobuseorganismis halvasti ja need väljutatakse kehast väljaheitega.

Hobusele söödast  r e a a l s e l t  kättesaadav energia kogus ongi seeditav energia, mis jääb alles peale energia kadu väljaheitega väljutamist. Söödakottidele on see kantud nii: Hobuse poolt seeditav energia (DE) = 14,1MJ/kg kohta.

Kui räägime, et kui palju energiat hobune oma toidus vajab, siis kasutame seeditavaid energiaväärtusi. Hobuse seeditav energiavajadus sõltub suuresti ka tema kehamassist. Hobuse igapäevase seeditavate energiavajaduste hindamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:

Seeditav energia (DE) (Megakalorid/päevas) = kehakaal kilogrammides x 0,0333

Lihtsama pidamise (madalad nõuded) ja keerulisema pidamise (kõrged nõuded) nõudmiste hindamiseks korrutage kehakaal vastavalt 0,0303 või 0,0363 võrra. Energiavajadused noortele, kasvavatele, lakteerivatele, rasket tööd tegevatele ja taastootvatele isenditele selles võrrandis kajastust ei leia.

Tänud lugemast ja kaasamõtlemast, Kadri.


Kasutatud kirjandus:

https://ker.com/equinews/measuring-digestible-energy-horse-feeds/ 2018

https://thehorse.com/17966/understanding-energy-content-in-horse-feeds/ 2018

Posted on

D-vitamiin on vajalik kõigile!

D-vitamiini defitsiit on nüüdsel ajal, ülemaailmne epideemia. Teadlaste hinnangul on 30 – 50% täiskasvanutest D-vitamiini defitsiidi risk!

See fakt ning teadmised D-vitamiini olulisuse kohta inimestel, panid mind juurdlema teemas, et kui suur on võimalus, et ka hobused võivad olla D-vitamiini vaeguses ning kas suukaudne vitamiini lisamanustamine on hobuste puhul vajalik?

Üks Taani teadlaste poolt kirjutatud ja 2010. aastal ajakirjas Journal of Equine Veterinary Science avaldatud ülevaateartiklis on kokku võetud meie praegused teadmised D-vitamiini ja hobuste kohta. Autori võtmesõnum on järgmine: “Me ei tea peaaegu mitte midagi hobuste D-vitamiini kohta.” See muudab lühida vastuse andmise keeruliseks, kuid selle põhjal mida teame, arvan mina, et D-vitamiini täiendavate allikate andmine võib teatud isendite puhul, loomale kasulik olla!


 

MIS ON D-VITAMIIN?

D-vitamiin ehk rahvakeeli tuntud päikesepaiste vitamiin on hobusele kättesaadav kahes vormis:

  • D2 e ergokaltsiferool tekkib mahaniidetud haljassööta juhul, kui see saab eksponeeritud päikesevalgusele (…kui saab? Mitut päikesepaistelist suvepäeva me eelmisest suvest suudame meenutada?) Tasub teada, et elusates taimedes klorofüll blokeerib päikesekiirguse!
  • D3 e kolekaltsiferooli sünteesitakse hobuse nahas, kui see puutub kokku UVB-kiirgusega …või manustatakse suukaudselt, vitamiinipreparaatidega. 

D-vitamiin saab toimida D-vitamiini retseptori abil ja neid retseptoreid on leitud mitmetest loomaorganismi koetüübi koostisest. Täna on uurijad seisukohal, et D-vitamiini puhul on nimetus „vitamiin” pooltõde, kuna tegemist on hormooniga! Lisaks üldtuntud kaltsitroopsele funktsioonile on D-vitamiinil tõenäoliselt veel mitmeid teisigi olulisi tervisemõjusid! 

Tavaliselt hinnatakse D-vitamiini taset mõõtes 25(OH)D2 ja 25(OH)D3 sisaldust veres, mille tulemused näitavad, kui palju mõjutab päikesevalgus D-vitamiini taset võrreldes taimset päritolu D-vitamiiniga. Kuid kõik laborid ei suuda neid kahte vormi eristada ja selle asemel annavad kombineeritud 25(OH)D väärtuse. Lisaks sellele on hobuseid selles valdkonnas vähe uuritud, mistõttu on raske teada, kui palju hobuseid toetub päikesevalgusest saadud D3-vitamiinile ja kui palju see kättesaadavus aastaringselt või erinevatel laiuskraadidel muutub.

 

LAIUSKRAAD, AASTAAEG ja D-VITAMIIN.

D-vitamiini sünteesimine nahas päikesekiirguse mõjul sõltub laiuskraadist, kõrgusest merepinnast, aasta- ja päevaajast, ilmast, erinevatest keskkonnatingimustest jm.

Eestis saavutatakse optimaalne (st parim) UVB-kiirguse intensiivsus nahakaudseks D-vitamiini sünteesiks ajavahemikul aprillist kuni septembrikuu lõpuni! …Päikese seniidinurga tõus teistel aastaaegadel tähendab UVB footonitele pikemat teekonda läbi osoonkihi, mis neid efektiivselt absorbeerib (st neelab/imab). See on ka selgituseks, miks üle ja alla 30o põhjalaiuskraadi sünteesitakse teistel aastaaegadel D-vitamiini vähe või siis üldse mitte! 

Uuringutest selgub, et 25(OH)D2 ja 25(OH)D3 tase sõltumata aastaajast või laiuskraadist hobuste veres on üldiselt väga madal! Tegelikult toimub arutelu selle üle, et kas märkimisväärse karvkattega loomad suudavad üldse D3-vitamiini sünteesida. Meie piiratud andmete kohaselt hobuste nahas tegelikult D3-vitamiini toodetakse, kuid sellel võib olla piiratud mõju veres sisalduvale 25(OH)D3-le. Enne rohkemate uuringute läbiviimist aga ei pea eeldama, et endogeense D3-vitamiini allikad hobusele olulised pole.

 

HOBUSTE D-VITAMIINI ALLIKAD.

Ajalooliselt on päikese käes kuivatatud haljassööta peetud heaks D2-vitamiini allikaks, kuna tahkestumisprotsessi jooksul vitamiini tase suureneb. Kuid mõned teadlased leiavad, et see allikas ei pruugi olla sama rikkalik kui varem, sest pärast nimetatud varajast uurimistööd on põllumajandus oluliselt muutunud. Lisaks sellele saadi enamus D2-vitamiini kättesaadavuse kohta kogutud andmetest rottide peal katsetades ning kasutades, ja seda meetoditega, mis hobuste puhul ekstrapoleerida ei pruugi.

On selge, et meie teadmised hobuse D-vitamiini sünteesist ja ainevahetusest on puudulikud. Tundub, et D3-vitamiinil on 25(OH)D3 sisaldusele piiratud mõju ja kuivatatud sööt ei pruugi anda nii palju D2-vitamiini, nagu me varem arvasime. Pärast Uuringute Riikliku Nõukogu (National Research Council) suuniste avaldamist 2007. aastal on tehtud mitmeid uusi uuringuid.

Kuigi need soovitused ei pruugi täiesti täpsed olla, tuginedes sellele, mida D-vitamiini füsioloogilistest mõjudest teame (…sarnaselt inimestele, ka hobused võivad tegelikult vajada rohkem, kui praegu soovitame), on praegused soovitused järgmised:

  • püüdke täiskasvanud hobustele anda D3-vitamiini 6,6 IU / kilogrammi kehakaalu kohta ja
  • kasvavate hobuste soovituslik päevane vajadus väheneb koos vanusega: hobused vanuses 0-6, 7-12, 13-18 ja 19-24 kuud peaksid saama vastavalt 22,2; 17,4; 15,9 ja 13,7/IU kilogrammi kehakaalu kohta. 

Arvestades meie praegustes teadmiste puudujääke hobuste D-vitamiini nõuetest ja asjaolu, et D-vitamiini eeldatav ohutu ülempiir hobusele on praegu 44 IU / kg kohta päevas, soovitan tagada, et põhjalaiuskraadide hobused või hobused, kes saavad vähe päikesevalgust, saaksid praegustele NRC suunistele vastaval tasemel D-vitamiini!

Saate seda teha, valides rikastatud kaubandusliku sööda või lisatoidu, mille kohta on olemas D-vitamiini garanteeritud taseme teavet ja annate seda õiges koguses!

Hea blogilugeja! Palun tunne huvi ja hinda kriitiliselt, kui palju D3-vitamiini sisaldab sinu hobuse jõusööt, sest antud ühend on ülioluline hea tervise saavutamiseks ja selle säilitamiseks! 

Horsefood`the best sööta lisatud D3-vitamiin/kg kohta: 

  • Basis sportbrok (harrastus/sport) 2500IU
  • Digest Control Brok (seedimine/kõikidele hobustele) 8400IU
  • Refit energybrok (kiire taastumine/sport) 4000IU
  • Jaarling-Merriebrokken (sälud/märad) 4000IU
  • XP-EQ Gistbrok (pärmikultuurid/tippsooritus) 4000IU
  • Kernmixbrok (ülalpidamine/suurtallid) 8400IU
  • Appel-Mix (klassikaline/harrastus-sport) 2100IU
  • Easy-Mix (närvilisus/sport) 3000IU
  • Slobbermeel (konditsioon/taastumine) 4000IU
  • Kruidenstruktuur-Mix (tervisemüsli/sport) 3000IU
  • Omega-3 Power Mix (võimekad lihased/tippsooritus) 4500IU
  • Grow-Mix (varsad/sälud/märad) 3100IU
  • Fiber Complete Mix (teraviljavaba) 1550IU
  • Happy-Summer Mix (ainevahetushaigused, sensitiivsus) 6854IU

Kasutatud kirjandus ja tõlge: 

  • http://www.thehorse.com/articles/34651/fat-soluble-vitamins-101 (2018)
  • http://www.thehorse.com/articles/38834/do-horses-need-vitamin-d-supplementation (2018)

Posted on

Viis fakti linaseemnete kohta, mida sa peaksid teadma!

Linaseemned ning -õli on viimastel aastatel tõusnud komeedina mitmete mainekate söödatootjate töölauale. Miks see nii on?


Linaseemnete kaasamine hobuse dieedis on igaljuhul suurepärane tegevus, aga eriti aktuaalne juhtudel, kui hobune on “kimpus” erinevate terviseprobleemide, põletikuliste seisundite või immuunsüsteemi häirega.

Linaseemnetes on kõrge õli sisaldus, ligikaudu 41% ja neid väärtuslikke seemneid, kasutatakse hobuste dieedis üldjuhul, tänu nende kõrgele Oomega-3 rasvhapete sisaldusele. Nad on ratsionaalne ja efektiivne võimalus pakkuda hobusele asendamatute rasvhapete Oomega-3/ Oomega-6 saadavust, kuna linaseemnetes on nende ühendite sisaldus eriti hea ning äramärkimist väärib… ja vähetähtis pole ka nende ühendite omavaheline suhe. Just linaseemnetes on Oomega-3/-6 suhe väga sarnane haljassöödale (muru), mis on arusaadavalt kõige naturaalsem hobuse sööt!

Oomega-3/-6 rasvhapped on võtmetähtsusega paljude kehafunktsioonide koordineerimisel ning eriti tähtsad terve füsioloogia toimimiseks. Neid ühendeid nimetatakse asendamatuteks, sest neid peab pakkuma hobusele piisavas koguses toiduga kuna loomaorganism ei ole võimeline neid ise sünteesima!

…Oomega-6 rasvhappeid on vaja organismi põletikulise reaktsiooni ja kaasasündinud immuunvastuse tekkimiseks, mis tähendab, et neid peetakse proinflammatoorseteks (põletikku soodustavateks). Samas kui Oomega-3 rasvhapetel on hoopis vastupidine funktsioon. Need on põletikulise reaktsiooni ja immuunvastuse suhtes vasturegulatoorse toimega ehk teisisõnu, neil on võime põletikku kontrolli all hoida!

Oomega-3 rasvhapete defitsiit inimestel võib põhjustada looteperioodis aju- ning südamearenguhäireid, täiskasvanueas pahaloomulisi kasvajaid ning -artriiti. Defitsiit kujuneb üldjuhul välja ebaõige toitumise tagajärjel: menüüst puuduvad värsked juur- ja puuviljad, täisteratooted, veiseliha ning munad. 

Hobuste puhul on vale toitumise tulemused sarnased, kuid Oomega-3 rasvhappe vähesus on tavaliselt põhjustatud rohu mahu piiramisest või heina kasutamisest peamise söödana. Haljassöödas (karjamaarohus) on Oomega-3 ja Oomega-6 suhe umbes 4:1, kuid heinaks tegemisel kaotab koresööt Oomega-3 rasvhapped sootuks!

…Üks läbiviidud uuring näitas, et 140 päevaga kaotas säilitatud hein umbes 70,3% oma Oomega-3 sisaldusest, samas Oomega-6 sisaldus püsis muutumatuna!

Hobused kelledel puudub juurdepääas haljassöödale (muru) võivad olla Oomega-3 defitsiidis. Samas, kui haljassööta saav hobune saab lisaks rohkelt teravilja, maisi, odra- ja sojajahu, päevalilleseemneid, kliisid, erinevaid taimeõlisid, …võivad ka näidata puudulikkuse sümptomeid. Seda seetõttu, et need söödad on omavahel pööratud Oomega-3/Oomega-6 suhtega, mis tähendab, et Oomega-6 kogus on palju suurem. Pidage meeles… see on Oomega-6, mis omab proinflammatoorset (põletikku soodustavat) toimet ning häirib immuunsüsteemi funktsiooni!

…Analoogne olukord sellise suhte erinevuse kohta tavalistes söötades ilmnes, kui võrreldi Oomega-3 ja Oomega-6 suhet linaseemneõlis ja päevalilleseemneõlis, märgivad uurijad.

Hobuste puhul avaldab Oomega-3/-6 rasvhapete defitsiit negatiivset mõju eelkõige immuunsüsteemi funtsioneerimisele, noorte isendite arengule ning alaneb loomaorganismi võime tõrjuda põletikulisi protsesse. Üks läbiviidud uuring näitas, et linaseemneõli kaasamine dieeti, tärkliserikka ratsiooni puhul, alandas laminiidi haigestumise esinemissagedust.

Ja veel üks hea uudis! …linaseemnetes on väga madal suhkru-/tärklise sisaldus, umbes 4,5% ning need on turvaline valik hobustele, kes on insuliinresistentsed või põevad Gushing`sündroomi.

Pakkuda oma hobusele häid õlisid,  …on mitu võimalust. Lihtsaim moodus nendest on siin: Horsefood`the best linaseemned kohe valmis söötmiseks! 

Kasutatud kirjandus: http://www.gobarefoot.com.au/ 2017

Tänud lugemast, Kadri.

Posted on

Sa oled see, mida sa sööd!


Kas dieedil on hobuse tulemuslikkuse juures tähtis roll. Jah on küll! Tasakaalustatud söötmine tähendab, et sööt katab kõik hobuse vajadused – piisavalt energiat, proteiini, mineraalaineid ja vitamiine. Ratsiooni koostamisel tuleb arvestada hobuse kasutusviisi, koormust, vanust, suurust, sugupoolt, arengujärku, söödakasutusvõimet ja muid eripärasid.

Toitainete defitsiidi-/ülekülluse puhul võivad esineda kliinilised ja subkliinilised sümptomid. Subkliinilised sümptomid on ebamäärased. Esiosa longet võib põhjustada näiteks kaltsiumi/fosfori tasakaalutus ratsioonis. Me võime arvata, et esiosa longe on tekkinud treeningu- või trauma tagajärjel, kuid ei tule selle pealegi, et see võib olla tingitud toitainete nappusest…

Risk toitainete defitsiidi tekkeks on kõrgemal tasemel treenivatel hobustel, tiinetel-/lakteerivatel märadel,  kasvavatel (alla 2.a)  isenditel, seeniorhobustel, erinevate stresssituatsioonide-/haigusseisundite puhul  ning teatud georgraafilistes piirkondades elavatel isenditel.

Blogipostitus vitamiinidest ja mineraalainetest, mida vajab Sinu hobune oma elutegevuseks iga päev!


Vitamiinid. Vitamiinid reguleerivad organismi ainevahetust ensüümide kaudu.
Hobuse organismis toodetakse normaalsetes toitumistingimustes C- ja D-vitamiini ning niatsiini (üks B-kompleksi vitamiinidest) teistest orgaanilistest molekulidest.
Jämesooles seedeprotsesse toimetavad mikroobid produtseerivad K-vitamiini ja teisi B-rühma vitamiine.
Ainult A- ja E-vitamiini ei sünteesita hobuse organismis, need peab saama toiduga!

 

RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID

A-vitamiin e retinool on vajalik:

  • heaks silmanägemiseks (d: kanapimedus),
  • noortele hobustele luude- ja lihaste kasvuks/arenguks ning
  • fertiilsuseks (viljakus).
  • Omab võtmerolli infektsioonide- ja immuunvastastes reaktsioonides.

Peab saama toiduga: haljassööt ja oranšid köögiviljad (n: porgand).

Defitsiidile viitavad: söögiisu langus, kaalukaotus, tuhm karvkate, kanapimedus, liigne pisaratevool, aneemia.

Ööpäevane tarve: täiskasvanud hobune 30TÜ/1kg kehakaalu kohta. Noored-, tiined- ja lakteerivad hobused võivad vajada topeltkogust.

D-vitamiin. D-vitamiini puudusest inimeste seas räägitakse kui ülemaailmsest epideemiast! Sarnane situatsioon valitseb teadlaste sõnul ka hobuste hulgas.  http://www.thehorse.com/articles/38834/do-horses-need-vitamin-d-supplementation, 2017. D-vitamiini sünteesimist ja ainevahetust on hobustel vähe uuritud, kuid uurijatele tundub, et ka hobustele võib D3-vitamiinil olla veel teisigi mõjusid peale üldtuntud kaltsitroopse funktsiooni (…Inimkehas nimelt töötab D-vitamiin hormoonina ja nimetus “vitamiin” on seejuures eksitav!). Uued uuringud on ülesannete koht, kuna Rahvusliku Teadusuuringute Nõukogu suunised hobustele on avaldatud aastal 2007.

D-vitamiini funktsioonid:

  • soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist soolestikust.
  • tagab luude tugevuse ning
  • osaleb rakkude kasvus ja jagunemisel (n: lihasrakud).

Allikad: D3-vitamiini sünteesitakse hobuse nahas ning D2-vitamiini talletatakse ka maha niidetud karjamaarohus, kui see saab eksponeeritud päikesevalgusele.

Defitsiidile viitavad: põhjustab rahhiiti ning luude pehmenemist ja deformatsioone.

Ööpäevane tarve: On päikesepaiste vitamiin. Tea, et Skandinaavia maades saavutatakse optimaalne UVB-kiirguse intensiivsus nahakaudseks D3-vitamiini sünteesiks ainult kolmel suvekuul, so ajavahemikul aprillist kuni septembrikuu lõpuni!

Värskelt rullidesse pakendatud karjamaarohust saab hobune ligikaudu 2000TÜ/1kg kohta D2-vitamiini. Hein kaotab säilitamisel D2-vitamiini umbes 10%/ühes kalendrikuus. See oleneb muidugi hoiustamistingimustest ning keskkonnatingimustest, kus hein on kasvanud. Mõned teadlased usuvad, et täna ei olegi hein enam rikkalik D2-vitamiini allikas, kui oli see ajalooliselt, sest põllumajanduses on toimunud viimastel kümnenditel drastilised muutused.

Hea hobusesõber! Palun hinda kriitiliselt oma hobuse D-vitamiini saadavust ning D3-vitamiini kogust Sinu poolt pakutavas jõusöödas, sest… See ühend on ülioluline komponent hea tervise säilitamiseks ning selle saavutamiseks!

E-vitamiin on mitmekülge vitamiin, mis…

  • kindlustab tõrgeteta immuunsüsteemi funktsioneerimise,
  • on oluline kudede hapnikuga varustamisel,
  • osaleb DNA-sünteesis (pärilikkusaine) ning
  • parandab A-vitamiini imendumist ja omastamist
  • E-vitamiinil on otsene mõju lihaste funktsionaalsusele ning soorituste järgsele taastumisele.

Allikad: peab saama toiduga. Kasvav karjamaahein on hea E-vitamiini allikas!
Niidetud ja pallides säilitatud hein kaotab umbes 30-80% oma E-vitamiini sisaldusest.
Peaaegu kogu E-vitamiin heinas hävineb, kui puutub kokku liigse niiskusega!

Defitsiidile viitavad: immuunsüsteemi nõrgenemine ning kasvutempo aeglustumine varssadel. Lihastepõletikud.

Ööpäevane tarve: maksimaalne konservatiivne päevane piirmäär 1000TÜ (1 TÜ=1,49mg) on lubatud.

K-vitamiin:

  • kindlustab verehüübivuse ,
  • osaleb luude mineralisatsioonis ning
  • tagab veresoonte seinte hea tervise.

Allikad: petersell, nisuidud, lillkapsas, rapsiõli, kaer, mais, herned.
Toodetakse hobuse seedesüsteemis, jämesooles elutsevate bakterite poolt.
Ööpäevane tarve: K-vitamiini koguseid mis on pärit karjamaarohust, heinast või hobuse seedesüsteemis sünteesitud bakterite poolt, peetakse nõuetekohaseks peaaegu kõikides tingimustes.
Probleemid võivad tekkida siis, kui:

  • hobusele söödetakse mitme nädala vältel hallitanud heina (sinna tekkib ühend nimega varfariin e verehüübimist vähendav aine). K-vitamiini defitsiidi puhul väheneb vere hüübimise võime.
  • Kõik seisundid, mis kahjustavad seedetrakti normaalset mikrofloorat – kõhulahtisus, operatsioonid, ravi antibiootikumidega jne.

Defitsiidile viitavad: ninaverejooksud on esimene sümptom.

 

VEES LAHUSTUVAD VITAMIINID

B1-vitamiin e tiamiin. Osaleb süsivesikute a/v-s ning närviimpulsside vastuvõtmisel/ja ülekandes. Hea B1-vitamiini allikas on õllepärm. Toodetakse hobuse seedesüsteemis soolebakterite poolt. Defitsiit on haruldane.

B2-vitamiin e riboflaviin. Osaleb lipiidide a/v-s. Defitsiiti, kui seisundit on kirjeldatud ainult eksperimentaalsetes tingimustes. Looduslikult seda üldjuhul ei esine. Hea B2-vitamiini allikas on värske lutsernihein ning ristik.

Nikotiinhape ja pantoteenhape. Osalevad süsivesikute-, valkude- ja rasvade a/v-s. Sisalduvad peaaegu kõikides rohelistes taimelehtedes ning sünteesitakse ka hobuse enda seedesüsteemis. Defitsiit on haruldane.

B6-vitamiin. Osaleb valkude a/v-s. On kaasatud glükogeeni varude kogumiseks/-ära kasutamiseks (…glükogeen on glükoosi tagavara, lihastes. Kui glükogeeni pole tagavaraks piisavalt, on tagajärjeks kurnatusseisund). Defitsiit on haruldane.

Biotiin e H-vitamiin e B7-vitamiin. Osaleb ko-ensüümina mitmetes a/v protsessides, pärilikkusainete sünteesis ning rakkude proliferatsioonis (jagunemine). Leidub taimedes ja sünteesitakse normaalse füsioloogia puhul ka hobuse enda seedesüsteemis.

B12-vitamiin ja foolhape. On olulised ühendid verepunaliblede moodustumiseks ning nende elementide defitsiidi tulemusel areneb seisund nimega kehvveresus. B12-vitamiin on unikaalne selle poolest, et seda toodavad mikroorganismid ning eritavad selle pinnasesse ja loomad söövad selle koos rohuga endale organismi. Hobuse seedesüsteemis sünteesitakse ka mingil määral B12-vitamiini jämesoolebakterite poolt.

C-vitamiin. C-vitamiin on antioksüdant, mis kaitseb loomaorganismi vabade radikaalide eest. Osaleb luude ja hammaste moodustumises. Kuulub kollageenkiudude ühendustesse ja mitmete aminohapete koostisesse. Puudub tõendatud nõue selle vitamiini vajalikkusest hobuse igapäevases dieedis normaalse füsioloogia puhul. Küll aga arvatakse, et selle vitamiini vajadus tõuseb üle 20 aastastel hobustel, haigusseisundite puhul ning sagedaste stress-situatsioonide korral!


 

Mineraalained – neid vajatakse vähe, aga on väga olulised. Nende ühendite üleannustamine põhjustab terviseriske, samas, …õnneks on neil suhteliselt lai nn „turvatsoon“. Väga “jämedalt öeldes”, on tegemist sisuliselt ju nn kivimitega ja meil võib olla isegi raske ettekujutada nende seedumist hobuse (aga ka inimese) poolt. Osade mineraalide rollid ja funktsioonid on teadlastele tänase päevani ebaselged.

Ülesanne:

  • osalevad luukoe moodustamises (80% mineraalainetest on luudesse ladestunud),
  • vajatakse närvi- ja lihasrakkude talitluseks (on põhilised elektrilaengute kandjad),
  • kuuluvad mitmete hormoonide ja ensüümide koostisesse,
  • vajalikud pH taseme hoidmiseks veres ja seedemahlades (hapete-aluste tasakaal),
  • seedekulgla mikrofloora normaalseks elutegevuseks,
  • vajalikud valkude, süsivesikute, rasvade omastamiseks,
  • soodustavad organismi puhastumist ainevahetusjääkidest (reguleerivad veerežiimi organismis).

Jagunevad:

  • Mikroelemendid (vajalikud kogused on mõõdetavad milligrammides) – Co, Cu, Mo, Zn, Mn, Fe, Fl, I, Se, Cr.
  • Makroelemendid (    ”     on mõõdetavad grammides) – Ca, P, Na, Cl (NaCl = sool), K, Mg, Su.

Söötades on mikro- ja makroelemendid enamasti sulfaatide, oksiidide, kloriidide, karbonaatide kujul (anorgaanilised vormid). Spetsifikatsioonidel on need kirjas näiteks selliselt – vasksulfaat, tsinkoksiid, koobaltkarbonaat jne. Hinna poolest on sellised mineraalid kõige soodsamad. Puuduseks on väiksem omastatavus loomade poolt võrreldes orgaaniliste mikroelementidega!

Orgaanilisi mikroelemente (kelaadid)  omastavad loomad paremini: need on väärtuslikumad, kuid seejuures ka tunduvalt kallimad. Kelaadid kujutavad endast mikroelementide komplekse aminohapetega või peptiididega. Kelaatidena on loomasöötades kasutusel sagedamini tsink, mangaan, vask ja raud.

Tea, et teatud sobilike aminohappeliste kombinatsioonide puhul võivad kelaadid imenduda isegi kuni 300-500% paremini, kui samade ühendite anorgaanilised vormid! Horsefoodthebest graanulitesse on lisatud tsink- ja vaskkelaat kaetud vormis, mis tagab olukorra, et ühendid imenduvad sisuliselt otse vereringesse ning vajalik tase organismis saavutatakse kiiremini ja stress looma seedesüsteemile on väiksem.

 

MIKROELEMENDID.

Koobalt (Co). Leidub enamikes söödakontsentraatides. Lutsern ja pärm on head koobalti allikad ning teraviljad sisaldavad seda ühendit mõõdukas koguses. Defitsiiti esineb harva.

Vask (Cu). Vask tagab sidekoe tervise  (nt sidemed ja kõõlused), abistab antioksüdantiivseid ensüüme raku mitokondrites, osaleb melaniini sünteesis ning tagab rauavarude mobilisatsiooni. Maksas talletatakse vase varud ning seal toimub ka selle ühendi ainevahetus. Keskmiselt 5ookg kaaluv hobune vajab 100-120mg vaske oma ratsioonis iga päev. Melass, linnased ning sojauba/-jahu on head vase allikad. Hobused, keda toidetakse ainult koresöödaga, võivad vajada mineraalilisandit.

Tsink (Zn). Tsink kuulub enam kui saja erineva ensüümi koostisesse, mis osalevad valkude ja süsivesikute ainevahetuses. Keskmiselt 500kg kaaluv hobune vajab 400-500mg tsinki oma ratsioonis iga päev. Nisukliid, nisupeenkliid ja linnased on head tsingi allikad. Jällegi, hobused, keda toidetakse ainult koresöödaga, võivad vajada mineraalilisandit.

Raud (Fe). Mitte ainult süda ja kopsud ei aita hapnikul tsirkuleerida organismis. Ka raual on oluline osa hemoglobiini (verevalgu) ja müoglobiini (lihastevalgu) ainevahetusel. Lisaks on rauda leitud makrofaagides (õgirakud) ning antud ühend omab toimeid immuunsüsteemi funktsioonides. Huvitav fakt! Raua kasutamine suureneb puuduliku dieedi korral ning väheneb, kui loom tarbib liigselt kaadiumit, koobaltit, vaske ning tsinki. Vastsündinud loomad absorbeerivad rauda efektiivsemalt, kui täiskasvanud isendid. Raua imendumine on 15%. Koresööt sisaldab 250mg/kg rauda, mis üldjuhul katab ülalpeetava hobuse rauavajaduse.

Jood (I). Jood koondatakse kilpnäärmesse ja selle ühendi põhitoime on kilpnäärmehormoonide türoksiini (T3) ja trijoodtüroniini (T4) süntees, mis reguleerib põhiseedet ning ainevahetust organismis. Vähe informatsiooni on avaldatud joodi kontsentratsioonidest erinevates koresöötades. Melass, lutsernijahu, vadak, vetikad ning eriti pruunvetikas sisaldavad seda ühendit. Joodivajadus 1-2mg/500kg kohta ööpäevas. On madala toksilisuse tasemega.

Seleen (Se). Seleen reguleerib ensüümi glutatiooni peroksüdaasi tegevuse aktiivsust. See ensüüm nimelt kaitseb rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest, mis võivad leida aset ainevahetuslike protsesside käigus. Seleen on üks parimaid saadaolevaid antioksüdante. Lisaks omab seleen toimet kilpnäärmehormoonidele, mis teatavasti mõjutavad praktiliselt igat rakku loomaorganismis. Seleeni toksilisus on ohtlikum, kui puudus! Head seleeniallikad on: kuskuss, nisuidud ning nisukliid.

 

MAKROELEMENDID.

Kaltsium (Ca) ja fosfor (P). Tähtsaim mineraal on kaltsium, tuntud kui luustruktuuri ehitaja ja taastaja. Tema vähemtuntud, aga samas olulised ülesanded on: osaleb südamelihase-, skeletilihaste-, ning sooleseina peristaltika toimimisel ning kehatemperatuuri säilitamisel. Fosfor aitab reguleerida südamelihaste- ning skeletilihaste kontraktsioone (kokkutõmbumine-lõtvumine), rakkude terviklikkust ning glükoosi kasutamist.

Kaltsiumi ja fosfori suhe hobuste toitmisel on ülioluline, sest need kaks ühendit töötavad sisuliselt käsikäes. Oluline on Ca ja P suhe, mis peab olema vähemalt 1 : 1, ideaalne on 1,6 : 1.

P liig toidus igas vormis seob Ca ja takistab tema imendumist. Lihtsamalt öeldes, hobune vajab vähemalt samapalju kaltsiumit oma ratsioonis, kui on fosforit, …kuid mitte mingil juhul vastupidi!

Kaltsiumipuudus või fosfori liig tekitab alljärgnevaid tunnuseid:

  • luudeformatsioonid varssadel,
  • luutugevuse vähenemine täiskasvanutel (kergelt tekivad luumurrud),
  • jäikus/lonkamine,
  • kõhnumine/kurtumine,
  • hammaste väljalangemine.

Mõlema mineraali  puudusel võetakse neid luukoest, et tagada teiste organsüsteemide vajadused ja funktsioneerimine. Koresöödas, eriti liblikõieliste heinas (lutsern) on Ca palju. Ca puudus võib tekkida, kui:

  • sööta vähe koresööta ja palju teravilja, mis sisaldab palju P. Suure koguse nisukliide söötmine viib samuti kaltsiumipuudusele,
  • hobune sööb taimi, mis sisaldavad oksalaate, mis pidurdab Ca imendumist (nt hapuoblikas, rabarber, portulak),
  • hobusel on kõhulahtisus või gastroenteriit.

Naatrium (Na) ja kloor (Cl) – mineraalid, mida kutsutakse elektrolüütideks, väljuvad organismist higi ja uriiniga. Na + Cl koos moodustavad soola. Na ja Cl ioonid reguleerivad hobuse kehavedelike liikumist, samuti närvide ja lihaste elektriimpulsse. Elektrolüütide tasakaalust lähtub lihaste neuromuskulaarne töövõime ja väsimuse tekkimine: närvid ja lihased reageerivad elektiimpulssidele, mille intensiivsus sõltub elektrolüütide tasemest. Higistav hobune kaotab elektrolüüte, mis viib lihaväsimusele! Hobuse sööt peaks sisaldama 0,25% kuivainest soola, raske töö puhul ja higistamisel 0,75% KA/ soola päevas, et tagada kloriidi piisav olemasolu. Sool sisaldab 39% Na ja 61% Cl. Paljud söödad sisaldavad Na vähe, sellepärast peaks soolakivi olema alati hobusele kättesaadav. Hobused reguleerivad soolavajadust ise, sellepärast ei ole hea lisada soola kaerale. Teiste mineraalide puhul hobune vajadust ei reguleeri. Maitsva koostise puhul võivad nad süüa lakukivi liiga palju, mis võib viia suurte probleemideni. Soolapuuduse puhul hobused lakuvad esemeid ja piirdeid, on apaatsed ja isutud! Na ja Cl imenduvad 75-95%. Ühendite liig väljub uriiniga, kui on tagatud vaba joogivee olemasolu. Kui joogivett on vähe või puudub ligipääs, võib tekkida soolamürgistus:

  • koolikud, kõhulahtisus,
  • tihe vähene urineerimine,
  • tagajalgade jäikus,
  • lihaste värisemine ja nõrkus. Raviks on vaja anda vett tihti ja vähestes kogustes, suure koguse vee puhul võib tekkida ohtlik ajuturse.

Kaalium (K) – on kolmas elektrolüüt. Kaalium on oluline element rakkude osmootse rõhu hoidmiseks ja pH taskaalu säilitamiseks. Puudusel tekib treeningutalumatus, lihastenõrkus, isu ja janu vähenemine. Ka kaalium väljub higi ja uriiniga. K vajadus on 0,4-0,6% kuivainest (teravili sisaldab 0,5% KA).

Magneesium (Mg).  60% kehas leiduvast magneesiumist on seotud skeletisüsteemiga. Ta on tähtis paljude ensüümide aktiviseerijana. Mg vajadus 0,1% KA/päevas, mis rahuldatakse normaalse ratsiooniga. Mg imendub 40%, ja väljub oksiidina. Magneesiumipuudust esineb hobustel harva, võib olla aktiivselt lakteerivatel märadel, samuti kõrge K ja madala Mg dieedi puhul – tekib teetanusele sarnanev lihaste spasm.

Väävel (Su) – oluline komponent aminohapete (metioniin jne) ja B-grupi vitamiinide (biotiin, tiamiin), samuti insuliini, tauriini ja kondriotiini koostises. Kondriotiinsulfaat on kõhre, luukoe, kõõluste ja veresoonte funktsioneerimise oluline tagaja. Väävli kontsentratsioon on kõrge kapjades ja jõhvides. Väävli liial ei ole esinenud kõrvalnähtusid, väävel eritub organismist uriini ja roojaga.


Kasutatud lingid: 

  • equigyn.ee/artiklid/mineraalid 2017
  • thehorse.com 2017

Tänan väga lugemast ja kaasamõtlemast, Kadri.