![\"\"](\"https:\/\/i0.wp.com\/horsefood.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/Kodulehele-e1492170867764.jpg\")
<\/a><\/p>\nKas dieedil on hobuse tulemuslikkuse juures t\u00e4htis roll. Jah on k\u00fcll!\u00a0Tasakaalustatud s\u00f6\u00f6tmine t\u00e4hendab, et s\u00f6\u00f6t katab k\u00f5ik hobuse vajadused – piisavalt energiat, proteiini, mineraalaineid<\/strong> ja vitamiine.<\/strong> Ratsiooni koostamisel tuleb arvestada hobuse kasutusviisi, koormust, vanust, suurust, sugupoolt, arenguj\u00e4rku, s\u00f6\u00f6dakasutusv\u00f5imet ja muid erip\u00e4rasid.<\/p>\n Toitainete defitsiidi-\/\u00fclek\u00fclluse puhul v\u00f5ivad esineda kliinilised<\/strong> ja subkliinilised<\/strong> s\u00fcmptomid. Subkliinilised s\u00fcmptomid on ebam\u00e4\u00e4rased. Esiosa longet v\u00f5ib p\u00f5hjustada n\u00e4iteks kaltsiumi\/fosfori tasakaalutus ratsioonis. Me v\u00f5ime arvata, et esiosa longe on tekkinud treeningu- v\u00f5i trauma tagaj\u00e4rjel, kuid ei tule selle pealegi, et see v\u00f5ib olla tingitud toitainete nappusest…<\/p>\n Risk toitainete defitsiidi tekkeks<\/strong> on k\u00f5rgemal tasemel treenivatel hobustel, tiinetel-\/lakteerivatel m\u00e4radel,\u00a0 kasvavatel (alla 2.a)\u00a0 isenditel, seeniorhobustel, erinevate stresssituatsioonide-\/haigusseisundite puhul\u00a0 ning teatud georgraafilistes piirkondades elavatel isenditel.<\/p>\n Blogipostitus vitamiinidest<\/strong> ja mineraalainetest,<\/strong> mida vajab Sinu hobune oma elutegevuseks iga p\u00e4ev!<\/p>\n Vitamiinid.\u00a0<\/strong>Vitamiinid reguleerivad organismi ainevahetust<\/strong> ens\u00fc\u00fcmide kaudu. <\/p>\n RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID<\/strong><\/em><\/p>\n A-vitamiin e retinool<\/strong> on vajalik:<\/p>\n Peab saama toiduga<\/strong>: haljass\u00f6\u00f6t ja oran\u0161id k\u00f6\u00f6giviljad (n: porgand).<\/p>\n Defitsiidile viitavad<\/strong>: s\u00f6\u00f6giisu langus, kaalukaotus, tuhm karvkate, kanapimedus, liigne pisaratevool, aneemia.<\/p>\n \u00d6\u00f6p\u00e4evane tarve<\/strong>: t\u00e4iskasvanud hobune 30T\u00dc\/1kg kehakaalu kohta. Noored-, tiined- ja lakteerivad hobused v\u00f5ivad vajada topeltkogust.<\/p>\n D-vitamiin.\u00a0D-vitamiini puudusest inimeste seas r\u00e4\u00e4gitakse kui \u00fclemaailmsest epideemiast! <\/em><\/strong>Sarnane situatsioon valitseb teadlaste s\u00f5nul ka hobuste hulgas. \u00a0http:\/\/www.thehorse.com\/articles\/38834\/do-horses-need-vitamin-d-supplementation, 2017.\u00a0<\/em>D-vitamiini s\u00fcnteesimist ja ainevahetust on hobustel v\u00e4he uuritud, kuid uurijatele tundub, et ka hobustele v\u00f5ib D3-vitamiinil olla veel teisigi m\u00f5jusid peale \u00fcldtuntud kaltsitroopse funktsiooni (…Inimkehas nimelt t\u00f6\u00f6tab D-vitamiin hormoonina ja nimetus “vitamiin” on seejuures eksitav!). Uued uuringud on \u00fclesannete koht, kuna Rahvusliku Teadusuuringute N\u00f5ukogu suunised hobustele on avaldatud aastal 2007.<\/p>\n D-vitamiini funktsioonid:<\/strong><\/p>\n Allikad<\/strong>: D3-vitamiini s\u00fcnteesitakse hobuse nahas ning D2-vitamiini talletatakse ka maha niidetud karjamaarohus, kui see saab eksponeeritud p\u00e4ikesevalgusele.<\/p>\n Defitsiidile viitavad<\/strong>: p\u00f5hjustab rahhiiti ning luude pehmenemist ja deformatsioone.<\/p>\n \u00d6\u00f6p\u00e4evane tarve<\/strong>: On p\u00e4ikesepaiste vitamiin.\u00a0Tea, et Skandinaavia maades saavutatakse optimaalne UVB-kiirguse intensiivsus nahakaudseks D3-vitamiini s\u00fcnteesiks ainult kolmel suvekuul, so ajavahemikul aprillist kuni septembrikuu l\u00f5puni!<\/p>\n V\u00e4rskelt rullidesse pakendatud karjamaarohust saab hobune ligikaudu 2000T\u00dc\/1kg kohta D2-vitamiini. Hein kaotab s\u00e4ilitamisel D2-vitamiini umbes 10%\/\u00fches kalendrikuus. See oleneb muidugi hoiustamistingimustest ning keskkonnatingimustest, kus hein on kasvanud. M\u00f5ned teadlased usuvad, et t\u00e4na ei olegi hein enam rikkalik D2-vitamiini allikas, kui oli see ajalooliselt, sest p\u00f5llumajanduses on toimunud viimastel k\u00fcmnenditel drastilised muutused.<\/p>\n Hea hobuses\u00f5ber! <\/strong>Palun hinda kriitiliselt oma hobuse D-vitamiini saadavust ning D3-vitamiini kogust Sinu poolt pakutavas j\u00f5us\u00f6\u00f6das, sest… See \u00fchend on \u00fclioluline komponent hea tervise s\u00e4ilitamiseks ning selle saavutamiseks!<\/strong><\/p>\n E-vitamiin on mitmek\u00fclge vitamiin<\/strong>, mis…<\/p>\n Allikad<\/strong>: peab saama toiduga. Kasvav karjamaahein on hea E-vitamiini allikas! Defitsiidile viitavad:<\/strong> immuuns\u00fcsteemi n\u00f5rgenemine ning kasvutempo aeglustumine varssadel. Lihastep\u00f5letikud.<\/p>\n \u00d6\u00f6p\u00e4evane tarve<\/strong>: maksimaalne konservatiivne p\u00e4evane piirm\u00e4\u00e4r 1000T\u00dc (1 T\u00dc=1,49mg) on lubatud.<\/p>\n K-vitamiin<\/strong>:<\/p>\n Allikad<\/strong>: petersell, nisuidud, lillkapsas, rapsi\u00f5li, kaer, mais, herned. Defitsiidile viitavad<\/strong>: ninaverejooksud on esimene s\u00fcmptom.<\/p>\n <\/p>\n VEES LAHUSTUVAD VITAMIINID<\/strong><\/em><\/p>\n B1-vitamiin e tiamiin.<\/strong> Osaleb s\u00fcsivesikute a\/v-s ning n\u00e4rviimpulsside vastuv\u00f5tmisel\/ja \u00fclekandes. Hea B1-vitamiini allikas on \u00f5llep\u00e4rm. Toodetakse hobuse seedes\u00fcsteemis soolebakterite poolt. Defitsiit on haruldane.<\/p>\n B2-vitamiin e riboflaviin.<\/strong> Osaleb lipiidide a\/v-s. Defitsiiti, kui seisundit on kirjeldatud ainult eksperimentaalsetes tingimustes. Looduslikult seda \u00fcldjuhul ei esine. Hea B2-vitamiini allikas on v\u00e4rske lutsernihein ning ristik.<\/p>\n Nikotiinhape ja pantoteenhape.<\/strong> Osalevad s\u00fcsivesikute-, valkude- ja rasvade a\/v-s. Sisalduvad peaaegu k\u00f5ikides rohelistes taimelehtedes ning s\u00fcnteesitakse ka hobuse enda seedes\u00fcsteemis. Defitsiit on haruldane.<\/p>\n B6-vitamiin.<\/strong> Osaleb valkude a\/v-s. On kaasatud gl\u00fckogeeni varude kogumiseks\/-\u00e4ra kasutamiseks (…gl\u00fckogeen on gl\u00fckoosi tagavara, lihastes. Kui gl\u00fckogeeni pole tagavaraks piisavalt, on tagaj\u00e4rjeks kurnatusseisund). Defitsiit on haruldane.<\/p>\n Biotiin e H-vitamiin e B7-vitamiin.<\/strong> Osaleb ko-ens\u00fc\u00fcmina mitmetes a\/v protsessides, p\u00e4rilikkusainete s\u00fcnteesis ning rakkude proliferatsioonis (jagunemine). Leidub taimedes ja s\u00fcnteesitakse normaalse f\u00fcsioloogia puhul ka hobuse enda seedes\u00fcsteemis.<\/p>\n B12-vitamiin ja foolhape.<\/strong> On olulised \u00fchendid verepunaliblede moodustumiseks ning nende elementide defitsiidi tulemusel areneb seisund nimega kehvveresus. B12-vitamiin on unikaalne selle poolest, et seda toodavad mikroorganismid ning eritavad selle pinnasesse ja loomad s\u00f6\u00f6vad selle koos rohuga endale organismi. Hobuse seedes\u00fcsteemis s\u00fcnteesitakse ka mingil m\u00e4\u00e4ral B12-vitamiini j\u00e4mesoolebakterite poolt.<\/p>\n C-vitamiin.<\/strong> C-vitamiin on antioks\u00fcdant, mis kaitseb loomaorganismi vabade radikaalide eest. Osaleb luude ja hammaste moodustumises. Kuulub kollageenkiudude \u00fchendustesse ja mitmete aminohapete koostisesse. Puudub t\u00f5endatud n\u00f5ue selle vitamiini vajalikkusest hobuse igap\u00e4evases dieedis normaalse f\u00fcsioloogia puhul. K\u00fcll aga arvatakse, et selle vitamiini vajadus t\u00f5useb \u00fcle 20 aastastel hobustel, haigusseisundite puhul ning sagedaste stress-situatsioonide korral!<\/p>\n <\/p>\n Mineraalained<\/strong> \u2013 neid vajatakse v\u00e4he, aga on v\u00e4ga olulised. Nende \u00fchendite \u00fcleannustamine p\u00f5hjustab terviseriske, samas, …\u00f5nneks on neil suhteliselt lai nn \u201eturvatsoon\u201c. V\u00e4ga “j\u00e4medalt \u00f6eldes”, on tegemist sisuliselt ju nn kivimitega<\/strong> ja meil v\u00f5ib olla isegi raske ettekujutada nende seedumist hobuse (aga ka inimese) poolt. Osade mineraalide rollid ja funktsioonid on teadlastele t\u00e4nase p\u00e4evani ebaselged.<\/p>\n \u00dclesanne:<\/p>\n Jagunevad:<\/p>\n S\u00f6\u00f6tades on mikro- ja makroelemendid enamasti sulfaatide, oksiidide, kloriidide<\/strong>, karbonaatide<\/strong> kujul (anorgaanilised vormid). Spetsifikatsioonidel on need kirjas n\u00e4iteks selliselt – vasksulfaat, tsinkoksiid, koobaltkarbonaat jne. Hinna poolest on sellised mineraalid k\u00f5ige soodsamad. Puuduseks on v\u00e4iksem omastatavus loomade poolt v\u00f5rreldes orgaaniliste mikroelementidega!<\/p>\n Orgaanilisi mikroelemente (kelaadid)\u00a0<\/strong>\u00a0omastavad loomad paremini: need on v\u00e4\u00e4rtuslikumad, kuid seejuures ka tunduvalt kallimad.\u00a0Kelaadid\u00a0<\/strong>kujutavad endast mikroelementide komplekse aminohapetega v\u00f5i peptiididega. Kelaatidena on loomas\u00f6\u00f6tades kasutusel sagedamini tsink, mangaan, vask ja raud.<\/p>\n Tea, et teatud sobilike aminohappeliste kombinatsioonide puhul v\u00f5ivad kelaadid imenduda isegi kuni 300-500% paremini, kui samade \u00fchendite anorgaanilised vormid!\u00a0<\/strong>Horsefoodthebest<\/em> graanulitesse on lisatud tsink- ja vaskkelaat kaetud vormis, mis tagab olukorra, et \u00fchendid imenduvad sisuliselt otse vereringesse ning vajalik tase organismis saavutatakse kiiremini ja stress looma seedes\u00fcsteemile on v\u00e4iksem.<\/p>\n <\/p>\n MIKROELEMENDID.<\/em><\/strong><\/p>\n Koobalt (Co).\u00a0<\/strong>Leidub enamikes s\u00f6\u00f6dakontsentraatides. Lutsern ja p\u00e4rm <\/strong>on head koobalti allikad ning teraviljad sisaldavad seda \u00fchendit m\u00f5\u00f5dukas koguses. Defitsiiti esineb harva.<\/p>\n Vask (Cu).\u00a0<\/strong>Vask tagab sidekoe tervise \u00a0(nt sidemed ja k\u00f5\u00f5lused), abistab antioks\u00fcdantiivseid ens\u00fc\u00fcme raku mitokondrites, osaleb melaniini s\u00fcnteesis ning tagab rauavarude mobilisatsiooni. Maksas talletatakse vase varud ning seal toimub ka selle \u00fchendi ainevahetus. Keskmiselt 5ookg kaaluv hobune vajab 100-120mg vaske oma ratsioonis iga p\u00e4ev.\u00a0Melass, linnased <\/strong>ning sojauba\/-jahu <\/strong>on head vase allikad. Hobused, keda toidetakse ainult kores\u00f6\u00f6daga, v\u00f5ivad vajada mineraalilisandit.<\/p>\n Tsink (Zn).\u00a0<\/strong>Tsink kuulub enam kui saja erineva ens\u00fc\u00fcmi koostisesse, mis osalevad valkude ja s\u00fcsivesikute ainevahetuses. Keskmiselt 500kg kaaluv hobune vajab 400-500mg tsinki oma ratsioonis iga p\u00e4ev. Nisukliid, nisupeenkliid ja linnased <\/strong>on head tsingi allikad.\u00a0J\u00e4llegi, hobused, keda toidetakse ainult kores\u00f6\u00f6daga, v\u00f5ivad vajada mineraalilisandit.<\/p>\n Raud (Fe).\u00a0<\/strong>Mitte ainult s\u00fcda ja kopsud ei aita hapnikul tsirkuleerida organismis. Ka raual on oluline osa hemoglobiini (verevalgu) ja m\u00fcoglobiini (lihastevalgu) ainevahetusel. Lisaks on rauda leitud makrofaagides (\u00f5girakud) ning antud \u00fchend omab toimeid immuuns\u00fcsteemi funktsioonides. Huvitav fakt!<\/strong> Raua kasutamine suureneb puuduliku dieedi korral ning v\u00e4heneb, kui loom tarbib liigselt kaadiumit, koobaltit, vaske ning tsinki. Vasts\u00fcndinud loomad absorbeerivad rauda efektiivsemalt, kui t\u00e4iskasvanud isendid. Raua imendumine on 15%. Kores\u00f6\u00f6t<\/strong> sisaldab 250mg\/kg rauda, mis \u00fcldjuhul katab \u00fclalpeetava hobuse rauavajaduse.<\/p>\n Jood (I).\u00a0<\/strong>Jood koondatakse kilpn\u00e4\u00e4rmesse ja selle \u00fchendi p\u00f5hitoime on kilpn\u00e4\u00e4rmehormoonide t\u00fcroksiini (T3) ja trijoodt\u00fcroniini (T4) s\u00fcntees, mis reguleerib p\u00f5hiseedet ning ainevahetust organismis. V\u00e4he informatsiooni on avaldatud joodi kontsentratsioonidest erinevates kores\u00f6\u00f6tades. Melass, lutsernijahu, vadak, vetikad<\/strong> ning eriti\u00a0pruunvetikas<\/strong> sisaldavad seda \u00fchendit.\u00a0Joodivajadus 1-2mg\/500kg kohta \u00f6\u00f6p\u00e4evas. On madala toksilisuse tasemega.<\/p>\n Seleen (Se).\u00a0<\/strong>Seleen reguleerib ens\u00fc\u00fcmi glutatiooni peroks\u00fcdaasi<\/em> tegevuse aktiivsust. See ens\u00fc\u00fcm nimelt kaitseb rakke oks\u00fcdatiivsete kahjustuste eest, mis v\u00f5ivad leida aset ainevahetuslike protsesside k\u00e4igus. Seleen on \u00fcks parimaid saadaolevaid antioks\u00fcdante<\/strong>. Lisaks omab seleen toimet kilpn\u00e4\u00e4rmehormoonidele, mis teatavasti m\u00f5jutavad praktiliselt igat rakku loomaorganismis. Seleeni toksilisus on ohtlikum, kui puudus!\u00a0Head seleeniallikad on: kuskuss, nisuidud<\/strong>\u00a0ning\u00a0nisukliid<\/strong>.<\/p>\n <\/p>\n MAKROELEMENDID.<\/strong><\/em><\/p>\n Kaltsium (Ca)<\/strong> ja\u00a0fosfor (P).\u00a0<\/strong>T\u00e4htsaim mineraal on kaltsium<\/strong>, tuntud kui luustruktuuri ehitaja ja taastaja. Tema v\u00e4hemtuntud, aga samas olulised \u00fclesanded on: osaleb s\u00fcdamelihase-, skeletilihaste-, ning sooleseina peristaltika toimimisel ning kehatemperatuuri s\u00e4ilitamisel.\u00a0Fosfor\u00a0<\/strong>aitab reguleerida s\u00fcdamelihaste- ning skeletilihaste kontraktsioone (kokkut\u00f5mbumine-l\u00f5tvumine), rakkude terviklikkust ning gl\u00fckoosi kasutamist.<\/p>\n Kaltsiumi ja fosfori suhe hobuste toitmisel on \u00fclioluline, sest need kaks \u00fchendit t\u00f6\u00f6tavad sisuliselt k\u00e4sik\u00e4es.\u00a0Oluline on Ca ja P suhe, <\/i><\/strong>mis\u00a0peab olema v\u00e4hemalt 1 : 1, ideaalne on 1,6 : 1<\/strong>.<\/p>\n P liig toidus igas vormis seob Ca ja takistab tema imendumist. Lihtsamalt \u00f6eldes, hobune vajab v\u00e4hemalt samapalju kaltsiumit oma ratsioonis, kui on fosforit, …kuid mitte mingil juhul vastupidi!<\/p>\n Kaltsiumipuudus <\/b>v\u00f5i fosfori liig\u00a0<\/b>tekitab allj\u00e4rgnevaid tunnuseid:<\/p>\n M\u00f5lema mineraali \u00a0puudusel v\u00f5etakse neid luukoest, et tagada teiste organs\u00fcsteemide vajadused ja funktsioneerimine. Kores\u00f6\u00f6das, eriti liblik\u00f5ieliste heinas (lutsern) on Ca palju. Ca puudus v\u00f5ib tekkida, kui:<\/p>\n Naatrium (Na)<\/strong> ja kloor (Cl) –\u00a0<\/strong>mineraalid, mida kutsutakse elektrol\u00fc\u00fctideks, v\u00e4ljuvad organismist higi ja uriiniga. Na + Cl koos moodustavad soola.<\/strong> Na ja Cl ioonid reguleerivad hobuse kehavedelike liikumist, samuti n\u00e4rvide ja lihaste elektriimpulsse. Elektrol\u00fc\u00fctide tasakaalust l\u00e4htub lihaste neuromuskulaarne t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ja v\u00e4simuse tekkimine: n\u00e4rvid ja lihased reageerivad elektiimpulssidele, mille intensiivsus s\u00f5ltub elektrol\u00fc\u00fctide tasemest. Higistav hobune kaotab elektrol\u00fc\u00fcte, mis viib lihav\u00e4simusele! Hobuse s\u00f6\u00f6t peaks sisaldama 0,25% kuivainest soola, raske t\u00f6\u00f6 puhul ja higistamisel 0,75% KA\/ soola p\u00e4evas, et tagada kloriidi piisav olemasolu. Sool sisaldab 39% Na ja 61% Cl. Paljud s\u00f6\u00f6dad sisaldavad Na v\u00e4he, sellep\u00e4rast peaks soolakivi olema alati hobusele k\u00e4ttesaadav. Hobused reguleerivad soolavajadust ise, sellep\u00e4rast ei ole hea lisada soola kaerale. Teiste mineraalide puhul hobune vajadust ei reguleeri. Maitsva koostise puhul v\u00f5ivad nad s\u00fc\u00fca lakukivi liiga palju, mis v\u00f5ib viia suurte probleemideni. Soolapuuduse puhul<\/strong> hobused lakuvad esemeid ja piirdeid, on apaatsed ja isutud! Na ja Cl imenduvad 75-95%. \u00dchendite liig v\u00e4ljub uriiniga, kui on tagatud vaba joogivee olemasolu. Kui joogivett on v\u00e4he v\u00f5i puudub ligip\u00e4\u00e4s, v\u00f5ib tekkida\u00a0soolam\u00fcrgistus:<\/b><\/p>\n Kaalium (K)<\/strong>\u00a0\u2013 on kolmas elektrol\u00fc\u00fct. Kaalium on oluline element rakkude osmootse r\u00f5hu hoidmiseks ja pH taskaalu s\u00e4ilitamiseks. Puudusel tekib<\/strong> treeningutalumatus, lihasten\u00f5rkus, isu ja janu v\u00e4henemine. Ka kaalium v\u00e4ljub higi ja uriiniga. K vajadus on 0,4-0,6% kuivainest (teravili sisaldab 0,5% KA).<\/p>\n Magneesium (Mg).\u00a0\u00a0<\/strong>60% kehas leiduvast magneesiumist on seotud skeletis\u00fcsteemiga. Ta on t\u00e4htis paljude ens\u00fc\u00fcmide aktiviseerijana. Mg vajadus 0,1% KA\/p\u00e4evas, mis rahuldatakse normaalse ratsiooniga. Mg imendub 40%, ja v\u00e4ljub oksiidina.\u00a0Magneesiumipuudust<\/b>\u00a0esineb hobustel harva, v\u00f5ib olla aktiivselt lakteerivatel m\u00e4radel, samuti k\u00f5rge K ja madala Mg dieedi puhul – tekib teetanusele sarnanev lihaste spasm.<\/p>\n V\u00e4\u00e4vel (Su)<\/strong> \u2013 oluline komponent aminohapete (metioniin jne) ja B-grupi vitamiinide (biotiin, tiamiin), samuti insuliini, tauriini ja kondriotiini koostises. Kondriotiinsulfaat on k\u00f5hre, luukoe, k\u00f5\u00f5luste ja veresoonte funktsioneerimise oluline tagaja. V\u00e4\u00e4vli kontsentratsioon on k\u00f5rge kapjades ja j\u00f5hvides. V\u00e4\u00e4vli liial<\/strong> ei ole esinenud k\u00f5rvaln\u00e4htusid, v\u00e4\u00e4vel eritub organismist uriini ja roojaga.<\/p>\n Kasutatud lingid:<\/strong>\u00a0<\/em><\/p>\n T\u00e4nan v\u00e4ga lugemast ja kaasam\u00f5tlemast, Kadri.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kas dieedil on hobuse tulemuslikkuse juures t\u00e4htis roll. Jah on k\u00fcll!\u00a0Tasakaalustatud s\u00f6\u00f6tmine t\u00e4hendab, et s\u00f6\u00f6t katab k\u00f5ik hobuse vajadused – piisavalt energiat, proteiini, mineraalaineid ja vitamiine. Ratsiooni koostamisel tuleb arvestada hobuse kasutusviisi, koormust, vanust, suurust, sugupoolt, arenguj\u00e4rku, s\u00f6\u00f6dakasutusv\u00f5imet ja muid erip\u00e4rasid. Toitainete defitsiidi-\/\u00fclek\u00fclluse puhul v\u00f5ivad esineda kliinilised ja subkliinilised s\u00fcmptomid. Subkliinilised s\u00fcmptomid on ebam\u00e4\u00e4rased. Esiosa longet v\u00f5ib p\u00f5hjustada n\u00e4iteks kaltsiumi\/fosfori tasakaalutus ratsioonis. Me v\u00f5ime arvata, et esiosa longe on tekkinud treeningu- v\u00f5i trauma tagaj\u00e4rjel, kuid […]\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":false,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","enabled":false},"version":2}},"categories":[46],"tags":[],"class_list":["post-4219","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-avaleht-et"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/saE1on-4219","jetpack-related-posts":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4219"}],"collection":[{"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4219"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4219\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5008,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4219\/revisions\/5008"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4219"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4219"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4219"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n
\nHobuse organismis toodetakse normaalsetes toitumistingimustes C- ja D-vitamiini ning niatsiini (\u00fcks B-kompleksi vitamiinidest) teistest orgaanilistest molekulidest.
\nJ\u00e4mesooles seedeprotsesse toimetavad mikroobid produtseerivad K-vitamiini ja teisi B-r\u00fchma vitamiine.
\nAinult A- ja E-vitamiini ei s\u00fcnteesita hobuse organismis, need peab saama toiduga!<\/p>\n\n
\n
\n
\nNiidetud ja pallides s\u00e4ilitatud hein kaotab umbes 30-80% oma E-vitamiini sisaldusest.
\nPeaaegu kogu E-vitamiin heinas h\u00e4vineb, kui puutub kokku liigse niiskusega!<\/p>\n\n
\nToodetakse hobuse seedes\u00fcsteemis, j\u00e4mesooles elutsevate bakterite poolt.
\n\u00d6\u00f6p\u00e4evane tarve<\/strong>: K-vitamiini koguseid mis on p\u00e4rit karjamaarohust, heinast v\u00f5i hobuse seedes\u00fcsteemis s\u00fcnteesitud bakterite poolt, peetakse n\u00f5uetekohaseks peaaegu k\u00f5ikides tingimustes.
\nProbleemid v\u00f5ivad tekkida siis, kui:<\/p>\n\n
\n\n
\n
\n
\n
\n
\n\n