{"id":3792,"date":"2017-06-02T19:48:26","date_gmt":"2017-06-02T16:48:26","guid":{"rendered":"http:\/\/horsefood.ee\/?p=3792"},"modified":"2017-11-02T19:51:45","modified_gmt":"2017-11-02T17:51:45","slug":"hobuse-heaolu-algab-teadlikkust-sootmisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/2017\/06\/02\/hobuse-heaolu-algab-teadlikkust-sootmisest\/","title":{"rendered":"Hobuse heaolu algab teadlikust s\u00f6\u00f6tmisest!"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/strong><\/p>\n

Sissejuhatuseks…<\/strong><\/p>\n

Heleni Juht \u00fctleb oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s, mida ma antud postituse koostamisel kasutasin, et \u201eHobune on \u00fcks k\u00f5ige universaalsemaid p\u00f5llumajandusloomi, kes on inimese k\u00f5rval olnud aastatuhandeid: on aidanud teda rasketel p\u00f5llut\u00f6\u00f6del, on olnud asendamatu kaaslane pikkadel s\u00f5jaretkedel, on andnud toitu inimestele ja s\u00f5idutanud inimest nii kurbadel kui \u00f5nnelikel p\u00e4evadel. T\u00e4nap\u00e4eval on hobuse roll inimese jaoks oluliselt muutunud, ta on j\u00e4\u00e4nud eesk\u00e4tt inimeste vabaaja sisustajaks\u201c.<\/p>\n

Kuna minu \u00fcks hobisid t\u00e4na, on seotud \u00fcsna tihedalt hobustega, siis soovisin end t\u00e4iendada just hobuste s\u00f6\u00f6tmise k\u00fcsimustes, sest ainult hobusega grupitrennis ratsutades, me ei kujuta endale ettegi, kui palju olulisi tahke k\u00e4tkeb endas tegelikult hobuste \u00f5ige s\u00f6\u00f6tmine. T\u00e4naseks olen ma aru saanud kui t\u00f5ene ja t\u00e4henduslik on Katrin Leissoni m\u00f5te, et … \u201eHobuse heaolu algab s\u00f6\u00f6tmisest ja enamus probleeme on lahendatavad l\u00e4bi korraliku s\u00f6\u00f6tmise<\/strong>\u201c.<\/p>\n

\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

HOBUSTE S\u00d6\u00d6TMINE. P\u00f5hit\u00f5ed.<\/strong><\/p>\n

50-e miljoni aasta jooksul, evolutsiooni k\u00e4igus on hobune kohanenud tarbima madalakvaliteedilist, kuid k\u00f5rge kiusisaldusega rohtu – kores\u00f6\u00f6t.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Metsik hobune kulutab s\u00f6\u00f6misele 16 tundi p\u00e4evas ja s\u00f6\u00f6ta otsides l\u00e4bib ta \u00fcle 20 kilomeetri p\u00e4evas!\u00a0<\/strong><\/p>\n

Hobused on mittem\u00e4letsevad rohus\u00f6\u00f6jad!<\/strong><\/p>\n

Hobuse seedes\u00fcsteem<\/strong> erineb teiste p\u00f5llumajandusloomade seedes\u00fcsteemist. Kuigi hobusel on \u00fchekambriline magu nagu inimesel, seal ja koeral, suudab hobune kasutada rohus\u00f6\u00f6ta nagu m\u00e4letseja. Seda v\u00f5imaldab hobuse erilise ehitusega seedekanal. Seedes\u00fcsteem koosneb seedekanalist ja seedeorganitest, mis osalevad seedeprotsessis. Seede kanalit v\u00f5ib vaadelda kui \u00f5\u00f5nest kanalit, mis koosneb suust, neelust, s\u00f6\u00f6gitorust, maost, peensoolest ja j\u00e4mesoolest ning l\u00f5peb p\u00e4rakuga<\/strong>. Hambad, keel, s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed, maks ja pankreas on seedimisel osalevad seedeorganid
\nSeedes\u00fcsteem annab aimu sellest, et hobune on loodud s\u00f6\u00f6ma k\u00f5rge kiusisaldusega s\u00f6\u00f6ta (kores\u00f6\u00f6t)\u00a0ja seda portsjonite kaupa: v\u00e4ike magu ja h\u00e4sti arenenud j\u00e4mesool. …Kores\u00f6\u00f6t l\u00e4bib kiirelt mao ja siseneb soolestikku seedimiseks.<\/p>\n

 <\/p>\n

Hobuse suu.<\/strong> Hobustel on s\u00f6\u00f6da v\u00f5imalikult v\u00e4ikesteks osakesteks t\u00f6\u00f6tlemine v\u00e4ga oluline. Arvestades seedes\u00fcsteemi erip\u00e4ra, soodustab see seedimist.<\/p>\n

Kui veis paigutab s\u00f6\u00f6dud kores\u00f6\u00f6da esmalt vatsa, kus see allutatakse mikrobiaalsele seedele, siis hobusel satub s\u00f6\u00f6t p\u00e4rast alla neelamist makku, kus see allutatakse esmalt toitainete h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsile, mis toimub endogeensete ens\u00fc\u00fcmide toimel. Kui m\u00e4letsejalistel suunatakse allaneelatud s\u00f6\u00f6t vatsast uuesti mehhaaniliseks peenestamiseks suhu, siis hobusel mitte. Seega s\u00f6\u00f6da p\u00f5hjalikum mehhaaniline peenestamine hobustel enne seedimist on olulisem kui m\u00e4letsejalistel.<\/p>\n

Keskmiselt v\u00f5tab hobune 73\u202692 suut\u00e4it minutis. Hammastega v\u00e4hendab hobune rohu v\u00f5i heina osakese m\u00f5\u00f5tmeid v\u00e4iksemaks kui 1,6 mm.<\/strong><\/p>\n

Kui v\u00f5rrelda hobuste ja ponide s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumist, siis on hobuse ja poni vahel k\u00fcllaltki suuri erinevusi. Kuigi ponisid peetakse hobustega t\u00e4iesti sarnaseks, peavad ponid tegema s\u00f6\u00f6da allaneelamiseks oluliselt rohkem m\u00e4lumisliigutusi kui hobused, seda nii kores\u00f6\u00f6da kui kontsentraatide s\u00f6\u00f6misel. Kui hobused teevad 1 kg s\u00f6\u00f6dakontsentraadi s\u00f6\u00f6misel, 800\u20261200 m\u00e4lumisliigutust, siis ponid 5000\u20268000 m\u00e4lumisliigutust. On oluline teada, et heina ja graanulite s\u00f6\u00f6mine v\u00f5tab nii hobusel kui ponil kauem aega kui granuleerimata j\u00f5us\u00f6\u00f6da s\u00f6\u00f6mine.
\nTea, et mida efektiivsemalt s\u00f6\u00f6t l\u00e4bi n\u00e4ritakse, seda enam toitaineid hobune s\u00f6\u00f6dast omastab (ponid on ju \u00fcsna tihti \u00fcmarad, nagu pallid:). Alati paku heina enne j\u00f5us\u00f6\u00f6da s\u00f6\u00f6tmist!<\/p>\n

 <\/p>\n

S\u00fclje t\u00e4htsus seedimisel.<\/strong>
\nS\u00fclg koosneb:
\n99% vett
\nja 1% anorgaanilisi soolasid ja proteiine.<\/p>\n

Hobune produtseerib 10-40 liitrit s\u00fclge \u00f6\u00f6p\u00e4evas.<\/strong><\/p>\n

S\u00fcljesekreedi \u00fclesanne: toidu libestamine ja mao happesuse neutraliseerimine.
\nS\u00fclje eritumise hulk s\u00f5ltub toidu iseloomust. Mida rohkem on s\u00f6\u00f6das kuivainet, seda rohkem s\u00fclge eritub ning maos on parem pH tasakaal ja v\u00e4heneb risk maohaavandite tekkimiseks.<\/p>\n

 <\/p>\n

Hobuse magu.<\/strong>
\nT\u00e4iskasvanud hobuse magu on (arvestades hobuse \u00fcldist suurust) v\u00e4ike organ, mahutavusega 9-15 liitrit.
\nMao mikrofloora koosneb valdavalt piimhappebakteritest.<\/strong><\/p>\n

Seeditav mass viibib maos l\u00fchikest aega: see on umbes 30 minutit.
\nToitainete imendumist maos ei toimu ja maos ei toimu ka oluliselt rasvade seedet!
\nTasub teada! Hobune oksendab harva. Juhul, kui hobune v\u00e4ljutab maosisu ninas\u00f5\u00f5rmete kaudu, siis see v\u00f5ib viidata maohaavandite esinemisele!<\/p>\n

 <\/p>\n

Seedimine peensooles.<\/strong>
\n450 kg kaaluval hobusel on v\u00f5rreldes m\u00e4letsejalistega, \u00fcsna l\u00fchike peensool, ligikaudu 21..25 meetrit.
\nEnamik seeduvast massist liigub peensooles kiirusel 30cm\/minutis. Toit l\u00e4bib peensoole 1-2 tunniga.<\/p>\n

On peamine toitainete imendumise koht:<\/strong> siin seeduvad rasvad, proteiinid ja vees lahustuvad s\u00fcsivesikud.
\nOn teada fakt, et peensoole motoorika on nii n\u00e4rvis\u00fcsteemi kui ka hormonaalse kontrolli all:)<\/p>\n

 <\/p>\n

Seedimine j\u00e4mesooles.<\/strong>
\nJ\u00e4mesool koosneb umbsoolest, k\u00e4\u00e4rsoolest ja p\u00e4rasoolest.
\nJ\u00e4mesooles elab unikaalne mikroobipopulatsioon.<\/strong> Mikroobide optimaalseks elutegevuseks on vajalik t\u00e4ita teatud eeldus: j\u00e4mesoole pH (6-7) <\/strong>peaks olema stabiilne. J\u00e4rsk s\u00f6\u00f6damuutus v\u00f5ib p\u00f5hjustada pH- ja s\u00f6\u00f6da seeduvuse alanemist ning see v\u00f5ib kaasa tuua bakteripopulatsioonide h\u00e4vinemist… seet\u00f5ttu tuleb uute s\u00f6\u00f6tadega hobuse seedes\u00fcsteemi harjutada 2 n\u00e4dalase perioodi jooksul. Skeem s\u00f6\u00f6davahetuseks oleks j\u00e4rgmine: 1.-3. p\u00e4eva 75% vana s\u00f6\u00f6t\/25% uus s\u00f6\u00f6t, 4.-6. p\u00e4eva 50% vana s\u00f6\u00f6t\/50% uus s\u00f6\u00f6t, 7.-11. p\u00e4eva 25% vana s\u00f6\u00f6t\/75% uus s\u00f6\u00f6t.<\/p>\n

\n

 <\/p>\n

Hobuse s\u00f6\u00f6t.<\/strong>
\nKores\u00f6\u00f6t on k\u00f5ikide toitumisprogrammide aluseks<\/strong>, kuna sealt ammutab hobune oma esmased toitainete vajadused! Ideaalis tarbib hobune kores\u00f6\u00f6ta 1,5…2% oma kehakaalust\/p\u00e4evas<\/strong> (osadel juhtudel isegi rohkem, n\u00e4iteks \u2013 seeniorhobused, tiined m\u00e4rad jt).<\/p>\n

Kores\u00f6\u00f6dad on madala naatriumi ja kloriidide sisaldusega, mis koos moodustavad soola. 630kg kaaluv hobune vajab \u00f6\u00f6p\u00e4evas 9grammi naatriumi, mis koguseliselt vastab umbes 2-le supilusikale lauasoolale. Ka koplis peetavatele hobustele peab olema soolakivi alati vabalt k\u00e4ttesaadav. Soolakivi pakkumine on lihtne viis \u00e4rgitada hobust jooma ja selline tegevus aitab ennetada koolikuprobleeme ning seedeh\u00e4ireid. Kuus kulub \u00fchele hobusele 1,15kg soolakivi. Kui tundub, et hobune ei tarbi piisavalt soolakivi, siis tuleb soola lisada tema s\u00f6\u00f6ta. V\u00e4ga kuumade ilmadega v\u00f5i olukordades kus hobune liigselt higistab, lisa elektrol\u00fc\u00fcte v\u00f5i kasuta kiireks taastumiseks Horsefood firma toodet Vita Horse Korrels.<\/p>\n

Toitained, mida hobune vajab oma elutegevuseks iga p\u00e4ev on: vesi, rasvad, s\u00fcsivesikud, valgud, vitamiinid ja mineraalained.\u00a0<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

Vesi \u2013 on k\u00f5ige olulisem ratsiooni osa!\u00a0<\/strong>\u00dclesanne: kindlustab toitainete transpordi, osaleb ainevahetuses ja termoregulatsioonis, aitab j\u00e4\u00e4kaineid v\u00e4ljutada, on oluline hea seedimise toimimiseks.
\nHobuse \u00f6\u00f6p\u00e4evane veetarve on 20-30 liitrit.
\nKui vesi on liiga jahe (alla +10oC), j\u00e4rgneb sellele loomaorganismis suurem soojusenergia kadu, mis p\u00f5hjustab mao ja selle l\u00e4hedal olevate organite jahenemise ning on oht seedeh\u00e4irete tekkele. Seet\u00f5ttu t\u00f5usebki talvel koolikute esinemise sagedus! Liiga soe vesi ei karasta ega kustuta janu!<\/p>\n

K\u00fclmade ilmade saabudes hobused sageli v\u00e4hendavad veetarbimist. Mida peaks teadma? \u00a0Jaheda vee joomisega talveperioodil hobused \u00fcldjuhul harjuvad. Kui hobune keeldub \u00fcldse jaheda vee joomisest, siis lase veterinaaril kontrollida oma hobuse hambaid. Arusaamaks, et kas hobune saab piisavalt vett, selleks on mitu moodust. Esiteks, v\u00e4ljaheite j\u00e4lgimine: kui hobune ei saa piisavalt vedelikku siis tema s\u00f5nnik muutub kuivaks ning selle konsistentsist puudub nn siduv lima.
\nTeine moodus on teostada nn naha turgori test: vajuta n\u00e4puotsaga hobuse kaelapealset nahka. Kui veetarve on piisav, siis nahk p\u00f5rkub kohe tagasi. Kui see nn tagasip\u00f5rkamine kestab m\u00f5ne hetke, on see m\u00e4rk vedelikupuudusest!<\/p>\n

 <\/p>\n

Rasvad \u2013 hobune otseselt rasva oma ratsiooni ei vaja!<\/strong>
\nS\u00f6\u00f6tmise p\u00f5hiline eesm\u00e4rk on suurendada ratsiooni energeetilist tihedust<\/strong> kas sport-, t\u00f6\u00f6- v\u00f5i lakteerivatele hobustele. On h\u00e4sti teada, et rasv sisaldab 2,25 korda enam energiat<\/strong> kui s\u00fcsivesikud.<\/p>\n

Rasva s\u00f6\u00f6tmise eelised:<\/p>\n

    \n
  1. V\u00e4hendab s\u00fcsivesikute s\u00f6\u00f6tmise vajadust, mis omakorda v\u00e4hendab laminiidi ja koolikute esinemise riski.<\/li>\n
  2. Tekitavad katabolismi k\u00e4igus v\u00e4hem metaboolset soojust kui teraviljad. Kindel eelis soojas kliimas treenivatele hobustele.<\/li>\n
  3. Gl\u00fckogeeni s\u00e4\u00e4stev efekt. Hobused, kes on harjunud rasvarikka ratsiooniga, neil on puhkuse ajal ja treeningu j\u00e4rgselt lihastes rohkem gl\u00fckogeeni (gl\u00fckoosi varu), kui t\u00e4rkliserikka ratsiooni korral. Kui lihastes on rohkem gl\u00fckogeeni, siis saab seda enam kasutada ka anaeroobse t\u00f6\u00f6 tegemiseks, kus v\u00e4idetavalt gl\u00fckoos on ainsaks metaboolseks k\u00fctuseks. Lihastesse tekkib v\u00e4hem laktaati, kui t\u00e4rklis on asendatud rasvaga.<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

    \u00d5li maksimaalne s\u00f6\u00f6detav kogus: 0,7 grammi\/1kg kehakaalu kohta \u00f6\u00f6p\u00e4evas (keskmine hobune = umbes 2 tassi).
    \nRasvaga tuleb hobuse seedes\u00fcsteemi siiski harjutada. 10-14 p\u00e4eva jooksul suurendatakse kogust mitte rohkem kui veerandi tassi v\u00f5rra iga 2-3 p\u00e4eva tagant, kuni saavutatakse soovitud kogus. Liigne rasv v\u00f5ib p\u00f5hjustada k\u00f5hulahtisust!<\/p>\n

     <\/p>\n

    S\u00fcsivesikud on hobusele peamiseks energiaallikaks!<\/strong>
    \nJagunevad:<\/p>\n

      \n
    • Struktuursed s\/v:
      \nkiudaine (p\u00f5hk, hein, karjamaarohi ja suhkrupeet),<\/li>\n
    • Mitte-struktuursed s\/v:
      \nt\u00e4rklised (nt teravili), fruktaan ja k\u00f5ik lihtsad suhkrud.<\/li>\n<\/ul>\n

      T\u00e4rklis on peamine s\u00fcsivesik teraviljades:\u00a0<\/strong><\/p>\n

        \n
      • teraviljades on t\u00e4rklist 40-70% kuivainest,<\/li>\n
      • kores\u00f6\u00f6das on seda 6-8% kuivainest.<\/li>\n<\/ul>\n

        Hobustel on t\u00e4rklise n\u00e4iv seeduvus kogu seedetrakti ulatuses v\u00e4ga hea. T\u00e4rklise seede algab maos ja liigub edasi peensoolde.
        \nTeraviljade eelnev t\u00f6\u00f6tlemine m\u00f5jutab t\u00e4rklise seeduvust seedetraktis: terade muljumine, helvestamine…. selline t\u00f6\u00f6tlus t\u00f5stab t\u00e4rklise n\u00e4ilist seeduvust.
        \nT\u00e4rkliserikka s\u00f6\u00f6da liigsel s\u00f6\u00f6tmisel tekitab enam probleeme suur piimhappe produktsioon ja sellega kaasnevad ainevahetushaigused: n\u00e4iteks atsidoos, laminiit, koolikud jm.
        \nS\u00fcsivesikud peensooles ei seedu. Need l\u00f5hustatakse j\u00e4mesooles mikroobide poolt.
        \nS\u00fcsivesikute l\u00f5pp-produktideks on lenduvad rasvhapped ja gaasid.<\/p>\n

         <\/p>\n

        MEIE ELU TEEVAD V\u00d5IMALIKUKS ENS\u00dc\u00dcMID!<\/strong> Ens\u00fc\u00fcmid on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse.
        \nM\u00f5ned ens\u00fc\u00fcmid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid (nn k\u00e4ivitajad) ja ko-ens\u00fc\u00fcmid, milledeks on sageli mineraalained<\/strong> ja vitamiinid!<\/strong><\/p>\n

         <\/p>\n

        Valkudel e proteiinidel on elut\u00e4htis roll!<\/strong>
        \n\u00dclesanne: osalevad p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ikides bioloogilistes protsessides.\u00a0Kehavalgud ehitatakse aminohapetest!\u00a0<\/strong><\/p>\n

        Jagunevad:<\/p>\n

          \n
        • Asendamatud aminohapped – peab v\u00f5imaldama s\u00f6\u00f6daga. Neid \u00fchendeid loomarakud ei ole v\u00f5imelised ise s\u00fcnteesima!<\/li>\n<\/ul>\n

          Olulisem asendamatu aminohape on l\u00fcsiin<\/strong>. Tihti nimetatakse seda \u00fchendit ka \u201cesimene piirav\u201d aminohape, mis t\u00e4hendab seda, et kui hobuse organismis on l\u00fcsiini ebapiisavalt, siis on looma organismil raske \u00e4ra kasutada ka teisi saadaolevaid aminohappeid! Head l\u00fcsiini allikad on sojaoad (soja\u00f5li) ning kaunviljad (herned). Teine olulisuselt, asendamatu aminohape on metioniin.<\/strong><\/p>\n

            \n
          • Asendatavad aminohapped: looma organism on v\u00f5imeline ise s\u00fcnteesima.<\/li>\n<\/ul>\n

            Valkude esmane l\u00f5hustumine toimub maos, edasine lagundamine peensooles. Hobune vajab 8-10% valku oma ratsioonis.<\/p>\n

            Valguvajadus on suurem: kasvavatel noorhobustel, tiinetel- ning lakteerivatel m\u00e4radel, t\u00f6\u00f6koormuse kasvades (1-2%), seeniorhobustel ning korduvate stress-situatsioonide korral (haigused, v\u00e4ljas\u00f5idud v\u00f5istluspaikadesse jm).<\/p>\n

            Kvaliteetsed valguallikad on p\u00e4rit erinevatest seemnetest<\/strong> (linaseemned), herned, oad, sojauba <\/strong>jne. Horsefood s\u00f6\u00f6dad sisaldavad k\u00f5iki neid v\u00e4\u00e4rtuslikke, looduslikku p\u00e4ritolu komponente!<\/p>\n

             <\/p>\n

            Vitamiinid reguleerivad organismi ainevahetust ens\u00fc\u00fcmide kaudu.<\/strong>
            \nHobuse organismis toodetakse normaalsetes toitumistingimustes C- ja D-vitamiini ning niatsiini (\u00fcks B-kompleksi vitamiinidest) teistest orgaanilistest molekulidest.
            \nJ\u00e4mesooles seedeprotsesse toimetavad mikroobid produtseerivad K-vitamiini ja teisi B-r\u00fchma vitamiine.
            \nAinult A- ja E-vitamiini ei s\u00fcnteesita hobuse organismis, need peab saama toiduga!
            \nStress-situatsioonid (n: haigusseisundid, v\u00f5istlusperiood, varsa v\u00f5\u00f5rutamine jm) v\u00f5ivad h\u00e4irida vitamiinide s\u00fcnteesimist!<\/p>\n

             <\/p>\n

            Mineraalained \u2013 neid vajatakse v\u00e4he, aga on v\u00e4ga olulised.<\/strong> Nende \u00fchendite \u00fcleannustamine p\u00f5hjustab t\u00f5siseid terviseriske, samas… \u00f5nneks on neil suhteliselt lai nn \u201eturvatsoon\u201c.<\/p>\n

            \u00dclesanne:<\/p>\n

              \n
            • Osalevad luukoe moodustamises (80% mineraalainetest on luudesse ladestunud),<\/li>\n
            • vajatakse n\u00e4rvi- ja lihasrakkude talitluseks (on p\u00f5hilised elektrilaengute kandjad),<\/li>\n
            • kuuluvad mitmete hormoonide ja ens\u00fc\u00fcmide koostisesse,<\/li>\n
            • vajalikud pH taseme hoidmiseks veres ja seedemahlades (hapete-aluste tasakaal),<\/li>\n
            • seedekulgla mikrofloora normaalseks elutegevuseks,<\/li>\n
            • vajalikud valkude, s\u00fcsivesikute, rasvade omastamiseks,<\/li>\n
            • soodustavad organismi puhastumist ainevahetusj\u00e4\u00e4kidest (reguleerivad veere\u017eiimi organismis).<\/li>\n<\/ul>\n

              Jagunevad: mikro ja makroelemendid.<\/p>\n

                \n
              • Makroelemendid (vajalikud kogused \u00f6\u00f6p\u00e4evas on m\u00f5\u00f5detavad grammides) \u2013 Ca, P, Na, Cl (NaCl = sool), K, Mg, Su.<\/li>\n
              • Mikroelemendid (vajalikud kogused \u00f6\u00f6p\u00e4evas on m\u00f5\u00f5detavad milligrammides) \u2013 Co, Cu, Mo, Zn, Mn, Fe, Fl, I, Se, Cr.<\/li>\n<\/ul>\n

                Elektrol\u00fc\u00fcdid<\/strong> (kloor\/Cl, naatrium\/Na, kaalium\/K): neid leidub k\u00f5ikides keha kudedes ja organites. Just nemad reguleerivadki vere osmootset r\u00f5hku, hapete-aluste tasakaalu ja veere\u017eiimi organismis!<\/p>\n

                K\u00f5ige olulisem on see, et mineraalid oleksid omavahel tasakaalus. Kuulsamad partnerid on kaltsium ja fosfor! (tasakaalustatud dieedis on 0.15-1,5% kaltsiumit ja 0,15-0,6% fosforit s\u00f6\u00f6da kuivainest).<\/p>\n

                Mineraalide seeduvus on v\u00e4ga erinev. Osadel neist on hobuse seedes\u00fcsteemist l\u00e4bimurdmine kergem, kui teistel. N\u00e4iteks, imendub manustatud kaltsiumist 50-75%, fosforist veelgi v\u00e4hem, vahemikus 30-35%. Naatriumit omastab hobune peaaegu 100%-i, kuna see \u00fchend v\u00e4ljub organismist uriini ja higiga.
                \nHea mineraalne tasakaal on rohus\u00f6\u00f6tadel, kehv on ta see eest teraviljades!<\/p>\n

                \n

                 <\/p>\n

                Hobune on loodud s\u00f6\u00f6ma, ennek\u00f5ike muidugi kores\u00f6\u00f6ta!<\/strong> S\u00f6\u00f6da hobust sageli ja v\u00e4ikeste kogustega (hobuse maon\u00e4\u00e4rmed eritavad maohapet vaatamata sellele kas hobune s\u00f6\u00f6b, v\u00f5i ei tee seda hetkel mitte. Kui hobune n\u00e4rib, siis eritub s\u00fclge ning see aitab lahjendada maohappe happesust). Kui sa hoiad oma hobuse kores\u00f6\u00f6da kogused maksimaalsel-soovituslikul tasemel, siis sellega sa aitad kaasa oma hobuse seedetrakti heale tervisele).<\/p>\n

                Hobused viitavad oma k\u00e4itumisega toitainete defitsiidile:<\/p>\n

                  \n
                • ebanormaalne k\u00e4itumine,<\/li>\n
                • kiire v\u00e4simine ning muud j\u00f5udluse probleemid,<\/li>\n
                • karjak\u00e4itumismustri- v\u00f5i\/ja s\u00f6\u00f6misharjumuste muutus jne.<\/li>\n<\/ul>\n

                  Kuidas ennetada hobuse toitainete defitsiiti?
                  \n\u00d5ues elavatele hobustele on vajalik lisas\u00f6\u00f6ta pakkuda alates temperatuurist +10C, kuna osa nende energiast kulub n\u00fc\u00fcd kehatemperatuuri s\u00e4ilitamiseks.
                  \nKui hobune ei vaja lisakaloreid, siis paku talle lakukivi v\u00f5i mineraaligraanuleid ning hea kvaliteediga kores\u00f6\u00f6ta.
                  \nIsegi kui te s\u00f6\u00f6date oma hobusele kaubanduslikke lisas\u00f6\u00f6tasid, siis ikkagi pakkuge talle lakukivi, sest (nagu oli varasemalt mainitud) kaubanduslikud lisas\u00f6\u00f6dad sisaldavad v\u00e4ga v\u00e4he soola.
                  \nNB!<\/strong> Lisades valimatult toidulisandeid oma hobuse men\u00fc\u00fcsse v\u00f5ib see p\u00f5hjustada olukorra, kus te rikute \u00e4ra oma hobuse normaalse seedes\u00fcsteemi tasakaalu.<\/p>\n

                  Hea toitumisprogramm vastab j\u00e4rgmistele n\u00f5uetele:<\/strong><\/p>\n

                    \n
                  • arvestab hobuse toitainete vajadusi,<\/li>\n
                  • s\u00e4ilitab tervisliku seedes\u00fcsteemi,<\/li>\n
                  • pakub ainult k\u00f5rgeima kvaliteediga s\u00f6\u00f6dakomponente.<\/li>\n<\/ul>\n

                    Hobuse f\u00fc\u00fcsilise soorituse v\u00f5imekus s\u00f5ltub paljudest teguritest, ka…
                    \ntervislik seisund,
                    \n s\u00f6\u00f6tmine,<\/strong>
                    \nv\u00e4listemperatuur.<\/p>\n

                    T\u00e4nan s\u00fcdamest, et lugesite ja kaasam\u00f5tlesite, Kadri.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                    Sissejuhatuseks… Heleni Juht \u00fctleb oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s, mida ma antud postituse koostamisel kasutasin, et \u201eHobune on \u00fcks k\u00f5ige universaalsemaid p\u00f5llumajandusloomi, kes on inimese k\u00f5rval olnud aastatuhandeid: on aidanud teda rasketel p\u00f5llut\u00f6\u00f6del, on olnud asendamatu kaaslane pikkadel s\u00f5jaretkedel, on andnud toitu inimestele ja s\u00f5idutanud inimest nii kurbadel kui \u00f5nnelikel p\u00e4evadel. T\u00e4nap\u00e4eval on hobuse roll inimese jaoks oluliselt muutunud, ta on j\u00e4\u00e4nud eesk\u00e4tt inimeste vabaaja sisustajaks\u201c. Kuna minu \u00fcks hobisid t\u00e4na, on seotud \u00fcsna tihedalt hobustega, siis soovisin […]\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":false,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","enabled":false},"version":2}},"categories":[46],"tags":[],"class_list":["post-3792","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-avaleht-et"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/paE1on-Za","jetpack-related-posts":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3792"}],"collection":[{"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3792"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3792\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3840,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3792\/revisions\/3840"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/horsefood.ee\/latvia\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}